Edasi. Suvi 2019

Edasi
Edasi. Suvi 2019


Hind

5 eurot

Nr 1

Mai–august 22. aprill 2019












































































































Eesti jonn

 

AVASÕNA

Nagu Eesti, nii on ka Edasi väi-ke ime, mida ratsionaalselt võttes ei tohiks olemaski olla. Aga me oleme. Edasi on tehtud sa-mast puust, meie sees on sama jonn. Sel on mitmeid varjundeid, nagu viimase aja poliitikaelu on eredalt välja toonud. Minule seostub jonn aga “positiivse kannatamatusega”, mida president Lennart Meri on ni-metanud Eesti tugevuseks ja mis on meid rahvusena kesta aidanud.

Väike Eesti jääb suures maailmas ellu siis, kui meil on maailmale anda midagi unikaalset, et maailmal oleks kahju, kui me peaks kaduma. Mõtleme samamoodi ka Edasist. Ja samas teame, et see eeldab igapäe-vast tööd, midagi ei saa võtta ise-enesestmõistetavusena. Apple’i le-gendaarne peadisainer Jonathan Ive on öelnud: “It’s very easy to be diffe-rent, but very difficult to be better.”

Peale 2,5-aastast pühendunud tööd veebiajakirjaga oleme seal-maal, et ilmub meie esimene paber-ajakirja number. Miks me seda teeme? Leiame, et see teenib meie lugejate huve ja toetab Edasi kont-septsiooni kvaliteetsest ja aeglasest ajakirjandusest. (Edasi kokkuvõt-likku tutvustust saad lugeda ajakir-ja lõpus olevast loost.) Mõistame, et ujume fast food’i ajastul vastuvoolu, aga see on meie tee. Ja meile annab julgustust asjaolu, et Edasi lugejas-kond kasvab.

Mille poolest Edasi siis eristub ja parem püüab olla?

Pakume alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanumajandusest vä-sinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste, mis pakuvad ühtviisi intellektuaalset pinget, aga

moodi Edasi sümbol, mis väljendab tegelikult päris hästi Edasi mõtte-viisi – positiivset ja tegusat, olles sa-mal ajal humoorikas.

Tänusõnad

Millegi uue alustamine on seotud paljude tõkete ületamisega. Uus on ju tundmatu ja seega seotud riski-dega. See, et oleme tänasesse päeva jõudnud, on saanud teoks tänu väga paljudele inimestele alates nendest, kes on aidanud veebilehe püsti pan-na ja seda püsti hoida – seda nii teh-nilises kui ka sisulises tähenduses. Olen südamest tänulik kaasautori-tele julge sammu eest uue väljaan-dega koostööd teha; teie olete need, kes suuresti loovad Edasi brändi: see, millest kirjutate, kui innusta-valt, kui harivalt, millise keeleka-sutuse ja kujundirikkusega. Edasi kaasautorid on eranditult inimesed, kel on midagi öelda, mitte lihtsalt meediamüra tekitada, ja kelle mõ-tete lugemine loob väärtust, mitte ei väsita ega õhuta vaenule.

Kõikide Edasi arengule kaasa aida-nud inimeste nimede üles lugemine läheks siinkohal pikale – mõtlen neid ridu kirjutades teile kõigile! –, aga soovin nimelist tänu avaldada suu-rematele reklaamiandjatele ja raha-listele toetajatele, kes on Edasi ideesse ja vajalikkusesse algusaastatel usku-nud, näinud potentsiaali ja aidanud uuel sündida, areneda ja kasvada: Margit Kotkas ja LHV, Anne Aland ja Lõunakeskus, Katrin Isotamm ja Telia, Hedwig Meidra ja Luminor, Merilin-Ingrid Kaalep ja Tallink. Era-isikutena Ahti Heinla ja Lauri Meidla. Aitäh kõikidele toetajatele!

Tunnen suurt rõõmu meie väike-se tegusa meeskonna saavutuse üle: aitäh, Andi, Egle, Signe, Silvia, Ivan, Lauri. Kallistan ka oma perekonda, abikaasat Kristit ning lapsi Antonit ja Mariet, kes on olnud mulle hinda-matuks toeks ja inspiratsiooniks.

Aitäh kõigile, kes on aidanud uuel sündida. Kui avanumber leiab luge-jatelt piisavalt toetavat tagasisidet, plaanime tulevikus hakata ilmuma regulaarselt.

Head lugemist!

Janeck Uibo, väljaandja

Hea lugeja! Sa hoiad käes uut ajakirja, mille ambitsioon on olla Eesti parim. Midagi, mis on nii hea, et tahad seda alles hoida.


aitavad ka elus paremini hakkama saada. Ajakiri on puhta ja rahuliku disainiga, mis teeb lugemise liht-saks ja meeldivaks.

Väärtustame kultuuri ja haridu-se edasikestmist ning olgu selle väliseks kinnituseks kasvõi see, et meie ajakirja esikaanel saab alati olema mõne Eesti kunstniku teos.

Avanumbri esikaant ehib frag-ment kunstnik Marko Mäetamme tööst “Pühapäev”. Kaanepildist rää-kivas artiklis ütleb kunstnik teose sünniloo kohta, et see töö sai teh-tud kolmanda kursuse tudengina joonistuskateedrisse majandusabi korras saabunud välismaiste vildi-katega ja tavalise papitüki peale. Mingit filosoofilist tagamõtet sel polnud (kaabu!) ja sai tehtud seda, mis torust tuli. Ja et kõvakübaraga vanaaegne mees ürgse jalgrattaga kuldkollases valguses andis edasi pühapäevast atmosfääri, sest kes siis tööpäeval ikka nõnda sõidab! Sellest ratturist on saanud oma-


FOTO: Kadri Purje

3

EDASI. Nr 1, mai-august 2019

Täname hooandjaid

EDASI TÄNAB


Aari Lemmik

Ahti Aho

Ain Mihkelson

Alari Engman

Ando Kiviberg

Andra Pärsimägi

Andre Pukk

Andri Küüts

Aneli Šmigelskite

Anneli Kimmel

Annika Päll

Anu Bollverk

Assar Jõepera

Ave Metsla

Berit Laanem

Birgit Jürgenson

Birgit Varrik

Cristo Pajust

Eerik Hanni

Eeva Kauba

Egle Loor

Eke Rätsep

Elvis Kõll

Ene Paaver

Enn Lamp

Erki Heinsaar

Eve Toomra

Evelyn Vahi

Evi Gulbis

Hannes Kuhlbach

Hannes Rumm

Heikki Sal-Saller

Hele-Mall Laumets

Heli Kaldas

Heli Veske

Ilmar Osbek

Indrek Lõhmus

Indrek Maripuu

Indrek Prants

Inga Raukas

Ingrid Dorbek

Ivo Jänes

Jaana Lisette Kask

Janina Karemäe

 

Jüri Tarkpea

Suur tänu kõikidele lugejatele, kes toetasid rahaliselt Hooandjas meie plaani luua Edasi paberajakiri. Avanumbri sünnis on teil oluline roll. Loodame väga, et ajakiri vastab teie ootustele. Aitäh!

Juta Kase

Juulika Vahter

Kadri Hansalu

Kadri Kalamees

Kadri Kaska

Kadri Kontus

Kadri Paas

Kahm Helle

Kaia Ivask

Kaija Maarit Kalvet

Kairi Valgerist

Karin Kütt

Karin Lippus

Karita Sall

Karl Velmet

Karoliina Hussar

Katrin Veskimäe

Kei Karlson

Kersti Ojala

Klen Jäärats

Kristi Pari

Kristiina Nurmsalu

Kristina Mõis

Kristo Kangro

Kristel Veimann

Külli Lilleorg

Laura Balzer

Lauri Leht

Lidia Rettijeva

Liina Link

Liis Vahter

Liisi Taimre

Liivi Vahter

Mai Andresson

Maile Koger

Marek Tooming

Maret Sarapu

Mari Kirss-Laanemets

Maria Raudsepp

Marion Liivand

Margit Aadna

Margus Veensalu

Marika Saar

Maris Viibur-Vilt

Markus Tani

Markus Proos

Mart Kase

Märt Helmja

Märt Meerits

Martin Villig

Merit Kask

Merli Kirsimäe

Mikk Teelahk

Monica Inno

Moonika Hunt

Olga Luštšik

Piret Dahl

Pirkko Valge

Piter Piter

Priit Põdra

Ragne Kõuts-Klemm

Raimo Matvere

Raimo Ülavere

Rainer Mesi

Reet Treial

Riin Saadjärv

Risko Sepp

Sendsmaily Oü

Siiri Kelder

Sirli Vijar

Sulev Valner

Susann Kivi

Taavi Raidma

Tanel Mällo

Tanel Veenre

Tauno Kadak

Tavo Kikas

Teily Allas

Terje Ugandi

Tiina Toomet

Toomas Mattson

Triin Arjus

Triin Tiru

Tuulike Mänd

Tõnis Lehto

Tõnis Niinemets

Urmas Volens

Uve Lokk

Välek Oü

Veiko Herodes

Veiko Kanistik

Veiko Lukmann

Viljar Ots

Vladislav Lušin

4

EDASI. Nr 1, mai-august 2019
















* Nimekiri sisaldab hooandjaid, kes tegid oma toetuskande kampaania esimese laine jooksul 10.aprilliks (trükikoja tähtaeg).

Toetuskampaania kestab 31.maini, vaata lähemalt: hooandja.ee (meedia kategooria).

5

EDASI. Nr 1, mai-august 2019

































Numbri kaasautorid:

Anne Erm, Annika Laats, Armin Kõomägi, Egle Loor, Eia Uus, Eik Erik Sikk, Hedvig Hanson, Igor Kaasik, Igor Sööt, Iiris Viirpalu, Ilmar Raag, Ivan Lavrentjev, Jan Kaus, Johanna Maria Mängel, Kadri Kroon, Kaido Pajumaa, Katrin Saali Saul, Liia Hänni, Marko Mäetamm, Mart Kase, Meelis Kubits, Peep Vain, Peeter Koppel, Rain Ottis, Raivo Vare, Rasmus Puur, Rein Pakk, Rein Veidemann, Romet Vaino, Ruti Einpalu, Silvia Pärmann, Valner Valme, Vello Vikerkaar.

Väljaandja: Edasi.org OU

Vastutav väljaandja: Janeck Uibo

Toimetus: Silvia Pärmann, toimetajaIvan Lavrentjev, rus.edasi.org peatoimetaja

Keeletoimetaja (paberajakiri): Egle Taklai

Ajakirja makett: Andi Stumer

Küljendus: Signe Kanarbik

Kontakt ja tagaside: hello@edasi.org

Reklaam: janeck.uibo@edasi.org

Trükk: Printall

Edasi.org on autorikaitse objekt.

Sisukord

7 Igor Kaasik:

isiksused ja tulevikukool

8 Liia Hänni:

rahvaalgatuse tähendus

päevakorras

10 Kadri Liik:

olen alati püüdnud pakkuda seda,

millest minu meelest debatis puudu jääb

18 Ilmar Raag:

kuidas hullud said prohvetiteks

26 Raivo Vare:

NIMBY – mis meist saab,

kui me midagi ehitada ei luba?

42 Rasmus Puur:

laulupeo iseenesestmõistetavusest

50 Armin Kõomägi

Jäämägi

66 Iiris Viirpalu

Vestlus Paide Teatriga

78 Vello Vikerkaar:

Kõik plängivad.

Minu elu päevakontoris

84 Kadri Kroon:

suvine tiir väikesadamates

ehk ehe eine mere ääres

88 Romet Vaino:

Kodumaa pärleid

kevadsuvisteks seiklusteks

98 Janeck Uibo

Kas hüüdja hääl kõrbes?


Kaanepildi ja illustratsioonide autor on kunstnik Marko Mäetamm.

Nr 1, mai-august 2019

Edasi.org ISSN 2674-1687

Edasi veebiajakiri: edasi.org

Liitu Edasi uudiskirjaga: edasi.org/uudiskiri

Edasi on sõltumatu suurtest meediagruppidest, annetused ja toetused väljaande arendamiseks on oodatud.

Eraisikule: hakka püsitellijaks (vt edasi.org/pusitellija)

ETTEVÕTTELE:koostöömõtted janeck.uibo@edasi.org

EDASI.org OÜLHV: EE657700771002166750Swedbank: EE082200221064922783



6

EDASI. Nr 1, mai-august 2019
















Igor Kaasik:

isiksused ja tulevikukool

HARIDUS

IGOR KAASIK on eesti keele ja kirjanduse õpetaja varsti juba 40 aastat. Alates 2016. aastast on tal ka õigus õpetada matemaatikat põhikoolis. Kooli kõrvalt on ta 24 aastat tegev ettevõtluses raamatute kirjastajana. Edasi püsiautor.

Ent kui kauges tulevikuski sei-sab klassi ees lihast ja luust inimene, on sel mõtet ainult siis, kui ta on isiksus. Mitte isiksus selles mõttes, kellena psühholoogia-teadus näeb meid kõiki, vaid inime-ne, keda kutsume isiksuseks argi-keeles – keegi, kes tõuseb eredalt paljude hulgast esile. Kui koolis ei tööta isiksused, ei ole vahet, kas klassi ees on inimene või robot. Ole-me õpilastega mõnikord fantaseeri-nud, mida peaks robot suutma, eel-kõige kuidas klassis korda hoidma – ja uskuge, see on võimalik. Väike vihje: lahendus on loomade jaoks juba olemas, inimeste tarvis tuleb see disainida kuidagi… inimliku-maks. Ja veel peab leppima sellega, et sõnakuulmatul ja laisal õpilasel on koolis jälle mõnikord valus, mit-te väga, vajadust mööda.

Aga jah, isiksus. Kindlasti soovib valdav osa vanematest, et nende las-te õpetaja oleks keegi selline, aga on see ikka kindel? Kohe vaatame.

See juhtus ühe tuttavaga umbes 25 aastat tagasi. Tema koolis töö-tas silmapaistev õpetaja, tuntud üle Eesti. Minu tuttav, ütleme et Peeter Iks, oli tema aines väga andekas, võinuks käia olümpiaadidel, aga oli tugev ka spordis. Viimane pakkus talle rohkem huvi ja selle võrra vä-hem pühendus ta ainele, vähemalt õpetaja arvates. Nii sai siis Peeter muudkui aga neljasid ja pidi kuula-ma õpetaja nurinat, et raiskab end spordile. Ühel veerandil otsustas

Peeter siiski saada viie. Kui hinne-tepaneku aeg oli käes, kutsus õpeta-ja ta enda juurde, uuris hindeid ja ütles siis: “Ma näen, õpilane Iks on võtnud nõuks saada viie.” Ta võttis pastaka, lisas hinnetele paar kahte ning jätkas: “Aga see oleks ju selge enesepett,” ning pani kokku jälle nelja.

Õpilane, kuigi siis vihane, meenu-tab nüüd õpetajat suure soojusega. Selleks peab muidugi ka ise isiksus olema.

Isiksustega on keeruline. Tihti lu-bavad nad endale veidrusi: mõni näiteks joob tunnis kohvi (ise joob, aga õpilastel ei luba), mõni kutsub konsultatsiooni reedeõhtul kell 9, teine laupäevahommikul kell 9 (ja käiakse mõlema juures). Isiksus-tel on tavaliselt hea huumorimeel, mida lapsed hindavad õpetaja juu-res vaat et kõige enam, aga huumor on selline peru ratsu, et viib kaugele, ent mitte alati õiges suunas.

Aga kõige enam vajab selline ini-mene vabadust ise otsustada, ja kas tal see vabadus on, sõltub direkto-rist. Kui see on ise isiksus, ja tihti on, siis tunneb õpetaja end kindlalt, kui ei ole, ja tihti ei ole, siis ei tunne.

Isiksused on sageli keerulised na-tuurid, ergu närvikavaga. Kui lapse-vanemad hakkavad talle ettekirjutu-si tegema, ta heitub. Kui teda nimeta-takse klienditeenindajaks, ta solvub või vihastab, sest usub end täitvat ülimat missiooni. Sõnad, nagu muu-tunud õpikäsitlus, ümberpööratud

klassiruum ja väärtuspädevus, teki-tavad temas sügavat umbusku.

Kõige enam segadust tekitab te-mas väide, et õpilased ja õpetajad on koolis võrdsed. Ei ole. Veelgi enam, ka vanemad ei ole õpetajaga võrd-sed. Ning, jumala eest, isegi haridus-ministeeriumi ametnikud eesotsas ministriga ei ole õpetajaga koolis võrdsed. Õpetaja on kõrgelt haritud proff ja tunneb oma ala paremini. Kui ta hiljem satub sõitma trolli-ga, roolis mõni lapsevanem, siis on osad vahetunud, trollijuht on proff ja õpetaja ei lähe temalt rooli kra-bama.

Üks on kindel: isiksused ei kao koolist kuhugi, õpilaste hulgas on neid alati. Ja siit kohe suur küsimus: kas lõpututest reformidest ära nudi-tud kool suudab olla neile tõsiseks partneriks?

Ah jaa, kuidas siis on selle õpe-tajaga, kes õpilasele kahed juur-de kirjutas? Kannatame sellist oma lapsega töötama või ei? Mitte veel, aga ootamatult varsti võib vastusest sõltuda, mis koolis meie lapsed õpi-vad. Kas sellises, kus õpetajateks on ekslikud ebatäiuslikud inimesed või seisavad nende ees robotid.



Õpetajaamet kuulub nende hulka, millele visionäärid lubavad tulevikku ka siis, kui robotid peaaegu kõikjal mujal inimesi asendavad.

Üks on kindel: isiksused ei kao koolist kuhugi, õpilaste hulgas on neid alati.






“Toetan Edasit, sest ma näen tulemusi.”

/Ahti Heinla, ettevõtja/











7

EDASI. Nr 1, mai-august 2019

1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20 
Рейтинг@Mail.ru